- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üksikisiku kvaliteedisüsteem õpetab aega planeerima
Üksikisik tegutseb looduskeskkonnas, ühiskonnas, kodus perekonnas või töökohas. Kui ta rügab tööd teha 24x7, siis on tasakaal rikutud ja mudeli ketas töökoha poole kaldu. Sellel on kurvad tagajärjed.
Et saavutada tasakaal, tuleb ööpäev jagada nii, et inimest jätkuks kõigele. Seda aitab saavutada üksikisiku kvaliteedisüsteem, kirjutab kvaliteediühingu asutajaliige Henno Viil.
Üksikisiku kvaliteedisüsteem näeb ette, et organisatsiooni ja üksikisiku infosüsteemis on alalised tabelid korduvate tööde (kohustuste) jaoks (KT), parendustegevuse ja säästliku arengu jaoks (PT), ühekordsete tööde jaoks isiklik kuu tööplaan (IP) ja päevaplaan-kalenderplaan (KP). Kõikide tabelitesse kantud tööde jaoks peab olema määratud töö kestus.
Kui tööandja töötajat ei usalda, siis määratakse töö kestus valemiga. KT ja PT tööd kantakse IP-vormi vabadele ajavahemikele. Ühekordsed tööd mahutatakse nende tööde vahele. Kui ühele ja samale ajale satub mitu tööd, siis küsib töötaja, milline nendest kahest ühele ajale sattunud tööst on tähtsam. Kahte tööd korraga teha ei saa ja tööandja peab olukorra lahendama.
Parendustegevuste plaanis (PT) olevad tööd on prioriteedilt nõrgemad, neid võib/saab edasi lükata. Kui aga arendus- ja parendustegevuste jaoks aega ei jäägi, siis ei toimu ei organisatsioonis ega üksikisiku töökohal muudatusi paremuse suunas. See on klaaslagi.
Kuidas peaks organisatsoon tegutsemist alustama?
1. Paigutada praegu toimiv organisatsiooni struktuur võrkmaatriksisse, nii saab iga töökoht šifri (näiteks firma juht A1). Tänu šifrite kasutamisele ei muutu töökohale määratud tööd ka siis, kui töökohale tuleb uus inimene.
2. Viia arvutisse kõik isikliku kvaliteedisüsteemi vormid. Nii saab jälgida, kuidas on inimesed tööga koormatud. Siit avastatakse alakoormusega töötajad. Nende hulgast valitakse parim ja kahe või kolme koondatava tööd hakkab tegema selleks võimeline isik. Lahkuma peavad need, kelle plaanilised näitajad on teistest kehvemad. Oma tööd kehvalt tegevad töötajad teavad, kui nad midagi ette ei võta, siis järgmised koondatavad on nemad. Kui isiklikus tööplaanis jääb aega üle, siis küsitakse lisatööd või tehakse loomingulist tööd, õpitakse oma eriala või täiustatakse oma töökohta, parendatakse töö kvaliteeti ja lühendatakse töö tegemiseks kuluvat aega.
3. Kvaliteedisüsteem võimaldab teostada omakontrolli ja organisatsiooni keskkontrolli. Loomulikult ka seda, et tööd oleks tehtud nõuetekohase kvaliteediga.
4. Võrkplaneerimine annab maksimaalses koguses informatsiooni tööülesande ja kogu projekti kohta. See suurendab töötajate iseseisvust ja vabastab kõrgema astme juhid pisiasjadega tegelemisest.
5. Üheks oluliseks teguriks on lepinguline distsipliin. Hea planeerimissüsteemiga viiakse organisatsiooni töö rütmilisemaks. Firma saab oma klientidega sõlmida ka minutilise täitmistähtajaga lepinguid. Ladustamise ja ületunnitööde tegemine väheneb. See on suur kulude kokkuhoid.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele